Alljärgnevad keeleoskustasemed on defineeritud Euroopa Nõukogu dokumendis „Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine” (Common European Framework of Reference for Languages: learning, teaching, and assessment, CEF 2001):
- Läbimurre
- Esmane keeleoskus
- Suhtluslävi
- Edasijõudnute tase
- Vaba suhtluspädevus
- Haritud emakeelekõneleja tase
A1. Läbimurre
MÕISTMINE
Kui inimesed räägivad aeglaselt ja selgelt, tunnen ära tuttavad sõnad ja fraasid, mis puudutavad mind ja minu vahetut ümbrust.
Lugedes mõistan tuttavaid nimesid, sõnu ja lihtsamaid lauseid, näiteks siltidel, plakatitel või kataloogides.
RÄÄKIMINE
Võin suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner aeglaselt räägib, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab ning vestlemisel aitab. Võin küsida ja vastata lihtsamatele küsimustele.
Oskan kasutada lihtsaid fraase ja lauseid, kirjeldamaks kohta, kus elan, ja inimesi, keda tunnen.
KIRJUTAMINE
Oskan kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaarti puhkusetervitustega) ning täita ankeete (näiteks hotelli registreerimisleht, kus küsitakse isikuandmeid: nime, aadressi, rahvust/kodakondsust).
A2. Esmane keeleoskus
MÕISTMINE
Suudan mõista lauseid ja sageli kasutatavaid sõnu, mis on vahetult seotud mulle oluliste valdkondadega (näiteks info minu ja mu perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Mõistan lühikeste, lihtsate ja selgelt väljahääldatud ütluste põhisisu. Oskan lugeda väga lühikesi lihtsaid tekste. Oskan leida spetsiifilist infot lihtsatest igapäevatekstidest (reklaamid, tööpakkumised, menüüd, sõiduplaanid), samuti suudan mõista lühikesi lihtsaid isiklikke kirju.
RÄÄKIMINE
Tulen toime igapäevastes suhtlussituatsioonides, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Suudan kaasa rääkida, ehkki ei oska veel ise vestlust juhtida. Oskan kasutada mitmesuguseid fraase ja lauseid, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, hariduslikku tausta, praegust või viimast tööd.
KIRJUTAMINE
Oskan teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks millegi eest.
B1. Suhtluslävi
MÕISTMINE
Tavakõnes eristan kõike olulist tuttaval teemal: töö, kool, vaba aeg jne. Sama kehtib ka aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- või telesaadete ning muude huvitavamate teemade kohta. Mõistan tekste, mis koosnevad sagedamini esinevatest või minu tööga seotud sõnadest. Isiklikes kirjades saan aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest.
RÄÄKIMINE
Võin vabalt laskuda vestlusse tuttaval või huvitaval teemal: pere, hobid, töö, reisimine ja igapäevatoimingud. Oskan lihtsalt seostatud lausetega kirjeldada sündmusi, unistusi ja eesmärke. Suudan lühidalt põhjendada ning selgitada oma seisukohti ja plaane. Oskan edasi anda jutu, raamatu ja filmi sisu ning kirjeldada oma muljeid.
KIRJUTAMINE
Oskan koostada lihtsat teksti tuttaval või mulle huvi pakkuval teemal. Oskan kirjutada isiklikku kirja, milles kirjeldan oma kogemusi ja muljeid.
B2. Edasijõudnute tase
MÕISTMINE
Saan aru pikemast kõnest ja ettekandest ning tuttava teema puhul ka keerukamatest nüanssidest. Mõistan televisioonisaadete ja filmide sisu. Saan lugeda artikleid aktuaalsetel teemadel, kus autorid väljendavad mingeid kindlaid seisukohti või vaatenurki. Suudan lugeda kaasaegset kirjandust.
RÄÄKIMINE
Suudan spontaanselt ja ladusalt vestelda emakeelt kõnelevate inimestega ning oskan oma seisukohti tuttavates olukordades väljendada ja põhjendada. Oskan selgelt ja üksikasjalikult käsitleda ainest laias teemaderingis, mis puudutab minu huvialasid. Oskan selgitada oma seisukohti erinevates küsimustes ning esitada poolt- ja vastuargumente.
KIRJUTAMINE
Oskan kirjeldada mulle huvi pakkuvat teemaderingi. Oskan kirjutada esseed, aruannet või referaati, kommenteerida ja oma seisukohti põhjendada.
C1. Vaba suhtluspädevus
MÕISTMINE
Suudan mõista pikemat teksti isegi siis, kui see pole selgelt liigendatud ja seosed on esitatud kas kaudselt või vihjamisi. Suudan suurema vaevata jälgida teleprogramme ja filme. Mõistan pikki ja keerulisi tekste, nii olustikulisi kui ka kirjanduslikke. Suudan tajuda stiililisi erinevusi. Mõistan erialaseid tekste ja pikemaid tehnilisi juhendeid isegi siis, kui need ei puuduta vahetult minu eriala.
RÄÄKIMINE
Oskan end mõistetavaks teha ladusalt ja spontaanselt, väljendeid eriti otsimata. Oskan kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii ühiskondlikel kui ka tööalastel eesmärkidel. Saan avaldada mõtteid ja arvamusi ning vestluses teemat arendada. Oskan keerulisi teemasid täpselt ja üksikasjalikult kirjeldada, tuua välja alateemad ja olulisemad punktid ning teha kokkuvõtet.
KIRJUTAMINE
Oskan teksti liigendada ning oma arvamust põhjendada. Oskan kirjutada keerukal teemal ja esile tuua olulisemat. Oskan kohandada oma stiili lugejate tasemega.
C2. Haritud emakeelekõneleja tase
MÕISTMINE
Mõistan vaevata igasugust kõnet, olenemata sellest, kus seda esitatakse. Mõistan ka kiirkõnet, kui mulle antakse pisut aega aktsendiga harjumiseks. Suudan raskusteta lugeda kõiki kirjandusžanre, sealhulgas abstraktseid, struktuurilt ja/või keeleliselt keerulisi tekste, näiteks käsiraamatuid, erialaseid artikleid ja ilukirjandust.
RÄÄKIMINE
Suudan vaevata osaleda igas vestluses ja diskussioonis ning tunnen idioome ja kõnekeelseid väljendeid. Suudan täpselt edasi anda tähendusvarjundeid. Vajadusel suudan lause ümber sõnastada nii, et vestluses osalejad seda vaevalt märkavad. Oskan esitada selge ja loogilise kirjelduse või põhjenduse vastavalt kontekstile nii, et kuulaja saab aru kõige olulisemast.
KIRJUTAMINE
Oskan kirjutada ladusalt ja selgelt vajalikus stiilis. Oskan koostada keerulisi kirju, aruandeid või artikleid, esitada ainest loogiliselt liigendatuna nii, et lugeja suudab eristada olulist. Suudan koostada erialaseid ja ilukirjanduslikke sisukokkuvõtteid, annotatsioone ja retsensioone.